Rannu

19. veebruar 2009 nr 112

* Võrtsjärve Karikas 2009
* Korraldatud jäätmeveo rakendamisest Rannu vallas
* Jäätmeveo info AS Jõgeva Elamult
* Herbert Tampere - Rannu vallast pärit tunnustatud folklorist
* Võrtsjärve talimängudel esineti hästi
* Suitsuandur muutub kõigile kohustuslikuks
* Tantsutaldadel osales rekordarv tantsijaid
* Kooliuudised
* Kirjanduslik kild 106 - Meri
* Korterite müük


Võrtsjärve Karikas 2009



1. veebruaril korraldas Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi Võrtsjärvel, Limnoloogiakeskuse juures,  talvise kalapüügivõistluse. Käredat 17 külmakraadilist talveilma trotsis koguni 79 kalastussportlast, kuid et säästa võistlejate tervist, lühendati võistlusaega neljalt tunnilt kolmele.
Võistlus toimus kolmes arvestuses: individuaalselt täiskasvanute ja noorte klassis ning täiskasvanud võistlejatel oli lubatud moodustada ka kuni neljast liikmest koosnevaid võistkondi. Paljud kasutasidki seda võimalust ning kokku võttis omavahel mõõtu 14 võistkonda.
Võistkonnad olid valdavalt moodustatud sõpruskondadest, kuid osales ka kolm kalastusklubi: Kaiu Kalaklubi, Emajõe Nupuklubi ning Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi võistkond.
Kiidan väga neid  9 noorsportlast, keda külm ilm ei heidutanud ning kes vapralt lõpuni vastu pidasid. Vähemalt ühes olid noored täiskasvanutest tublimad - keegi neist ei jäänud saagita, samal ajal kui täiskasvanutest kaheksal ei olnud seda õnne.
Peale võistlust sõime ühiselt hernesuppi, tutvusime järvemuuseumiga ning Meelis Kask rääkis meile Võrtsjärve kalavarude olukorrast.
Korraldajate nimel tänan kõiki võistlejaid, abi eest Limnoloogiakeskust ja järvemuuseumi, meie toetajaid: AS Jahipaun, AS Tridens ja OÜ Trapper ning loodan, et kohtume võistlusel Võrtsjärve Karikas 2010!

Parimad täiskasvanud:
1. Gennadi Rootsi              2,990 kg
2. Stanislav Pesjukov        2,480 kg
3. Margus Ollin                  2,460 kg
Parimad noored:
1. Laur Tammeorg             0,330 kg
2. Mihkel Vanamb              0,250 kg
3. Heda Kalmus                 0,240 kg
Parimad võistkonnad:
1. LEKK I                           8,420 kg
2. LEKK II                          6,560 kg
3. Kaiu Kalaklubi                4,590 kg

Osales 79 individuaalvõistlejat, neist 70 täiskasvanut ja 9 noort ning 14 võistkonda.
Kokku püüti 44,38 kilo kala, sellest 42,93 kg täiskasvanud ja 1,45 kg noored.
Võistluse protokoll ja fotod asuvad internetis www.kalastusinfo.ee

Tekst: Lea Saar, foto: Aimar Rakko

Korraldatud jäätmeveo rakendamisest Rannu vallas

Maano Koemets
majandusnõunik

Korraldatud jäätmevedu rakendub Rannu vallas alates 1. aprillist 2009. aastast. Tänases valla lehes ilmub selle kohta jäätmevedaja AS Jõgeva Elamu koostatud artikkel, milles on antud kogu vajalik informatsioon lepingute sõlmimiseks. Kuna korraldatud jäätmevedu on kohaliku omavalitsuse korraldada, siis vallavalitsuse artiklis kirjutame nendest asjadest, mis vajavad pikemat seletamist, et aru saada toimuvast muudatusest.
1. Jäätmevaldaja kohustusest sõlmida leping
Korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik Rannu valla jäätmevaldajad. Jäätmevaldaja on korteriühistu või  kinnistu omanik, kui kinnistul asub eluruum, suvila või äriruum. Kui on korterelamu, kuid korteriühistut ei ole, siis on jäätmevaldajad kõik korteriomanikud, kes ise peavad lähtudes korteriomandiseadusest otsustama, kes esindab neid lepingus jäätmevedajaga. Jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates AS-le Jõgeva Elamu antud jäätmeveoloa jõustumisest (01.04.2009). Seega ei sõltu liitumine ja sellega kaasnevad kohustused mitte jäätmevaldaja poolt tehtud otsusest, vaid Keskkonnaameti poolt jäätmevedajale väljastatava jäätmeveoloa kui õigusakti jõustumisest. Tegemist on olukorraga, kus seaduse alusel loetakse automaatselt kõik sellel  territooriumil kirjeldusele vastavaid kinnistuid omavad isikud kohustatud isikuteks.
Jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima jäätmevedajaga jäätmeveolepingu ja tasuma jäätmeveo eest. Jäätmevaldajal on võimalik lepingut sõlmides valida erinevate jäätmeveo variantide vahel. Igaüks peaks tegema endale sobiva valiku sõltuvalt tema kinnistul tekkivate jäätmete kogusest, kinnistu ligipääsetavusest, elanike arvust, käitumisharjumustest, mugavusest ja muudest asjaoludest.
2. Kohustuse täitmiseks on kaks võimalust:
a) Sõlmida leping jäätmete äraveoks jäätmevaldaja kinnistult
Jäätmevaldajal on õigus sõlmida jäätmeveoleping selliselt, et jäätmed viiakse ära jäätmevaldaja kinnistul asuvast konteinerist. Lepingus lepitakse kokku konteineri suurus ja tühjendussagedus. Hind on vastavalt hinnakirjale. Jäätmevaldaja ei saa seejuures nõuda tühjendamist harvemini, kui seda sätestavad miinimumnõuded. Tühjendussageduse miinimumnõuded Rannu vallas on järgmised:
* korterelamud kuni 11 korteriga - 1 kord 30 päeva jooksul (tiheasustuses 2 korda 30 päeva jooksul). Tiheasustusega alad on Rannu ja Kureküla alevikud.
* korterelamud 12-30 korteriga - 2 korda 30 päeva jooksul;
* üksikelamu tiheasustuses - 1 kord 30 päeva jooksul;
* üksikelamu hajaasustuses - 1 kord 30 päeva jooksul (biolagunevate jäätmete kompostimisel kuni 1 kord kvartalis)
Üksikelamus peab olema minimaalselt 140 l konteiner ja korterelamus minimaalselt 240 l konteiner. Mitme kinnistu omanikud (näiteks naabrid) võivad tellida ka ühise konteineri ja sõlmida omavahelise kokkuleppe, kui soovitakse kasutada ühist konteinerit. Kokkulepe (vormikohane vedaja blankett) tuleb esitada jäätmevedajale.
b) Leping jäätmevaldaja poolt jäätmekogumispunkti konteineri kasutamiseks
Rannu vallas on alates 2002. aastast kasutuses jäätmekogumispunktid (Rannu, Vallapalu, Väike-Rakke), kus on konteinerid ka segaolmejäätmetele. Kogumispunktid olid ja on ka edaspidi vajalikud, kuna võimaldavad alati jäätmete äravedu sõltumata valla- või erateede olukorrast. Suur muudatus on see, et alates 1. aprillist peavad ka kogumispunkti kasutajad tasuma võrdselt teiste jäätmevaldajatega jäätmeveo eest. Seni tasus ju selle teenuse eest vallavalitsus. Samas kehtib ikkagi põhimõte, et kes tekitab jäätmeid, peab ka nende äraveo eest tasuma. Jäätmevaldaja ühe kuu jäätmeveo maksumuse arvutamine toimub järgmiselt. Konteineri tühjendamise ja üüri igakuine hind  jagatakse kõigi kogumispunktiga liitunud jäätmevaldajate leibkondades elavate inimeste arvuga. Sõltuvalt inimeste arvust ühes peres tekib ka ühe kuu jäätmeveoteenuse maksumus, mille kohta jäätmevedaja esitab arve. Seega tuleb oma pereliikmete tegelik arv lepingus kindlasti ära märkida. Kui see ei ühti jäätmeregistris olevate andmetega, siis tuleb korrigeerida kas jäätmeregistrit või muuta lepingus elanike arv õigeks.  Kogumispunkti üks eeliseid on see, et punktides on võimalik eraldi konteinerisse paigutada sorteeritud pakendijäätmed ja paberi-papijäätmed.
Kokkuvõtteks lepingute sõlmimise kohta võib öelda, et jäätmevaldajal on kohustus sõlmida jäätmeveoleping, kuid selle sisu osas on võimalik valida oma perele sobiv pakett. Kuna jäätmevedaja ja vald saavad lähtuda ikkagi ainult jäätmevaldaja kohta käivatest üldandmetest, siis on kõigi jäätmevaldajate endi huvides, et te sõlmiksite kindlasti lepingu, kus saab täpsustada oma erisoove. Korterelamute osas ei ole võimalik kasutada kogumispunkti ning korteriühistul või selle puudumisel korteriomanike esindajal tuleb sõlmida leping segaolmejäätmete veoks. Igal kortermajal peab edaspidi olema oma segaolmejäätmete konteiner.
Korraldatud jäätmevedu sisaldab ka paberi- ja papijäätmete vedu. Paberi- ja papijäätmete konteinerid tulevad Rannu, Vallapalu ja Väike-Rakke kogumispunkti ning Kaarlijärve külas asuvasse kogumispunkti (pakendikonteineri juurde). Elanikele on see teenus tasuta. Konteinerite üüri eest maksab vallavalitsus. Samas on korterelamutel võimalik ka tellida oma paberikonteiner, kui selleks on vajadus. Paberikonteineri puhul tasutakse ainult konteineri üür, tühjendamine on tasuta.
3. Korraldatud jäätmeveost vabastamine
Korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik jäätmevaldajad, kelle kinnistul asub eluruum, suvila või äriruum. Seega on kõik jäätmevaldajad alates 01.04.2009 liitunud ja kohustusest ajutiselt vabanemiseks tuleb jäätmevaldajal ise esitada vallavalitsusele avaldus (blanketi saab valla kodulehelt, vallavalitsuse kantseleist, raamatukogudest). Avalduse võib saata ka elektrooniliselt vallavalitsus@rannu.ee.
Vabastamise aluseks saab olla näiteks asjaolu, et kinnistul olevat eluruumi ei kasutata tema sihtotstarbe kohaselt (hoone ei ole kasutatav eluruumi, suvila või äriruumina, sest on lagunenud, elamiskõlbmatu, ehitusjärgus jne), sest siis ilmselt jäätmeid ei saa tekkida. Ka on võimalik ise käidelda oma segaolmejäätmeid, kuid siis tuleb esitada vabastuse perioodi lõpus ka dokument, mis tõestab jäätmete äraandmist prügilasse.
Suvilates ja ainult suvel kasutatavates elamutes võib saada vabastuse 1. septembrist 31. aprillini ja vedu toimub ainult 4 kuul aastas. Vabastusi annab ainult vallavalitsus, mitte jäätmevedaja. Kuna vallavalitsus saab vabastamise avalduse puhul lähtuda ikkagi ainult jäätmevaldaja kohta käivatest üldandmetest, siis on eriti oluline, et avaldus täidetakse hoolikalt ja iga seal esitatud väidet peab saama ka tõestada. Puudulik avaldus (taotleja andmete, vabastuse põhjuse või muu olulise sisu osas) ei kuulu rahuldamisele.
Korraldatud jäätmeveost vabastatuks saab  ennast lugeda jäätmevaldaja ainult siis, kui ta on esitanud vallavalitsusele vormikohase avalduse ja vallavalitsuse korraldusega on see isik vabastatud mingiks tähtajaks korraldatud jäätmeveost (maksimaalselt 1 aasta). Ilma vabastuseta isik on kohustatud tasuma jäätmeveo eest ja mittetasumine loetakse  jäätmeseaduse ja omavalitsuse õigusaktide rikkumiseks.
Kedagi ei saa sundida lepingutele alla kirjutama, kuid ka lepingu sõlmimata jätnud või vabastust mittesaanud jäätmevaldajatele esitatakse ikkagi arve. Jäätmeveo eest mittetasumine on vedaja ja jäätmevaldaja vahelise õigussuhte rikkumine ja vedajal on sellisel juhul õigus nõuda kohustuse täitmist. Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveo kohustusest jätkuva ja pahatahtliku kõrvalehoidmise korral algatada väärteomenetlus ja määrata jäätmevaldajale rahatrahv.
Kokkuvõtteks loodame kõigi jäätmevaldajate mõistvale suhtumisele. Jäätmevedaja vahetumisega ja üleminekuga korraldatud veole võib kaasneda ka probleeme. Lahendada saab neid probleeme ainult koostöös valla, jäätmevedaja ja jäätmevaldajate vahel.


Jäätmeveo info AS Jõgeva Elamult

Lp klient!
Jäätmeseaduse kohaselt on omavalitsustel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete vedu. Rannu Vallavalitsus viis läbi avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo osas vedaja leidmiseks Rannu vallas. Ainuõigus jäätmete veoks anti aktsiaseltsile Jõgeva Elamu neljaks aastaks. Alustame veoga 1. aprillil 2009.
Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmete, vanapaberi ja suurjäätmete vedu.
AS-is Jõgeva Elamu on välja töötatud rahvusvaheliste standardite ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 nõuetele vastav integreeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem, mille käsitlusalaks on muu hulgas ka jäätmete käitlemine. AS Jõgeva Elamu on olmejäätmete veoga tegelenud üle kümne aasta.
Konteinerile esitatavad nõuded
Konteiner  peab olema terve  ja  korralikult suletav. Konteinereid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Klient peab võimaldama jäätmeveoki juurdepääsu konteinerile (v.a. kogumispunktides asuvad konteinerid)  jäätmete äraveo päevadel sh. tagama  lukustatud väravate ja konteineri avamise, hoidma oma kinnistu ligipääsutee puhtana, talvel lume- ja jäävaba. Konteiner  tuleks  paigaldada  võimalusel kõva kattega alusele (betoon, asfalt, kiviparkett, killustik vm), mis asub jäätmeveokiga samal  tasandil.
Veetavad jäätmeliigid
Olmejäätmete konteinerisse võib koguda ainult segaolmejäätmeid, mis kuuluvad prügilas ladestamisele. Korraldatud jäätmevedu ei hõlma: olmejäätmete hulgast liigitikogutud ohtlikke- ja pakendijäätmeid; aia- ja haljastusjäätmeid, tänavapühkme jäätmeid, septiku- ja kanalisatsioonisüsteemi setteid;  mootorsõidukite vrakke ja osi. Segaolmejäätmeid  tuleb võimaluse korral sortida ja  liigiti koguda tekkekohas (paber ja kartong, pakendeid, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed jm).
Paberi- ja papi konteinerid paigaldatakse kogumispunktidesse. Tiheasustusalal võivad korterelamud paberi- ja papi konteinereid kasutada ühiselt. Paberi - ja papi konteinerite tühjendamine on tasuta.
Suurjäätmeid kogutakse  kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Konteinerid paigaldatakse kogumispunktidesse.
Kogumispunktid
Rannu vallas asuvad jäätmekogumispunktid Rannus, Vallapalus ja  Väike-Rakkes, kus on konteinerid ka segaolmejäätmetele.
Eeldame, et jäätmevaldajad, kes elavad  eramajades või  suvilates, kasutavad jäätmete kogumiseks kogumispunkti konteinerit. Kliendil on kaks võimalust jäätmeveolepingu sõlmimiseks.  Juhul, kui kliendil on konteiner olemas või tahab selle soetada ning  tellida oma kinnistult jäätmete äraveo, sõlmime temaga sellekohase lepingu. Kui ta soovib kasutada jäätmekogumispunkti konteinerit, sõlmime vastava lepingu. Kui jäätmevaldaja ei ole meiega lepingut sõlminud, loetakse ta kogumispunkti konteineri kasutajaks ja liitunuks selle konteineri tühjendusega. Konteineri tühjendamise ja üüri igakuine hind jagatakse kõigi kogumispunktiga liitunud jäätmevaldajate leibkondades elavate inimeste arvuga. Jäätmevaldajale, kes on liitunud jäätmekogumispunktiga ja soovib saada paberarvet, lisandub hinnale kogumispunkti teenustasu 9.80 krooni.        
E-arvetel  hinnale  eeltoodud summat ei lisandu.
Lepingute sõlmimine
AS Jõgeva Elamu sõlmib lepinguid klientidega Rannu vallas  järgmistel aegadel:
10.03.2009 kell 10 kuni 13 Tamme koolimajas;
10.03.2009 kell 13.30 kuni 16 Rannu vallamajas.
Lepinguid saab sõlmida ka meie kodulehe vahendusel: www.jogevaelamu.ee, täites vastavad lahtrid andmetega. Saadud andmete alusel koostame lepingu ning saadame kliendile koos tagastamise ümbrikuga kahes eksemplaris allkirjastamiseks. Pärast allkirjastamist saadab klient  lepingu ühe eksemplari meile tagasi. Lepingu tekst ja muu vajalik info jäätmeveo kohta on avaldatud meie kodulehel.
Kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Rannu valla korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse "Jäätmeseaduse" § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Jäätmevedajaga lepingu mitte sõlmimine ei vabasta jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveost. Segaduste vältimiseks ja sujuva koostöö toimimiseks palume sõlmida jäätmeveoleping.
Arveldused
Arveid saab tasuda: 
- meie pangakontodele nr  1120101684 Swedbank ja nr 10102021862005 SEB
- otsekorralduslepingu alusel  Swedbank või SEB kaudu
- AS Eesti Posti postkontorites
Arved saate tellida ka  e-postiga - nii saame jätta mõne paberipuu kasvama. Juhul, kui soovite paberarvet, väljastame selle Teile.
Juhul kui klient soovib jäätmete vedu lisaks graafikujärgsele veole ühekordse tellimuse alusel, tuleb sellest vedajale ette teatada vähemalt 3 päeva enne soovitud veopäeva. Seoses sellega, et tellitud vedu on graafikuväline, lisandub konteineri tühjenduse maksumusele 30%.
Konteinerite tühjendus,  müük ja üürimine
Kliendid, kellel ei ole konteinerit, saavad meilt selle osta või üürida. Konteinerite tühjenduse, müügi ja üüri  hinnad on järgmised:
Konteineri    Konteineri   Tühjenduse   Konteineri hind
maht m3       materjal           hind      müük    üür (kuus)
kuni 0.14    plast, ratastel    42.00        910         13.40
kuni 0.24    plast, ratastel    60.00        940         14.60
kuni 0.37    plast, ratastel    77.00        1700       28.30
kuni 0.66    plast, ratastel    106.00      2830        40.20
kuni 0.80    plast, ratastel    127.00      3130        46.00
kuni 1.5      metall              206.00       7085        151.60
kuni 2.5      metall              250.00       10125       217.40
kuni 4.5      metall              320.00       11960       271.70
Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu 18%.
Konteinerid paigaldame klientidele märtsikuu  viimastel nädalatel.
Eraisikutele saame  konteineri müüa ka järelmaksuga, tähtajaga kuni kolm kuud.
Juhul, kui jäätmemahuti tühjendamist ei toimu seetõttu, et jäämevaldaja poolt on täitmata jäätmehoolduseeskirjast või vedaja ning jäätmevaldaja vahelisest lepingust tulenevad jäätmemahuti tühjendamist võimaldavad tingimused, esitatakse tühisõidu arve. Kliendid, kes on arvamusel, et olmejäätmete konteiner jääb neile suureks, saavad naabritega sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt tasub üks isik tühjenduse eest meile ning  konteineri tühjenduse kulud jagatakse omavahel. Kokkuleppe blanketi näidis on  meie  kodulehel. Üks eksemplar kokkuleppest tuleb saata aktsiaseltsile Jõgeva Elamu.
AS Jõgeva Elamu kontaktandmed
AS Jõgeva Elamu aadress: Betti Alveri 2a 48305 JÕGEVA
E-R  8.00 - 17.00. tel 776 6933; faks  776 6932
e-post: elamu@jogevaelamu.ee; www.jogevaelamu.ee

Meeldivat koostööd soovides,
AS Jõgeva Elamu


Herbert Tampere - Rannu vallast pärit tunnustatud folklorist

Viive Vink
Rannu Raamatukogu juhataja

Rannu vald pole eriti rikas tuntud kultuuritegelaste poolest. Seda enam peaksime neid väheseid meeles pidama. Üheks on kindlasti folklorist Herbert Tampere, kelle sünnist täitus tänavu 100 aastat.
Herbert Tampere on sündinud Rannu vallas Unikülas Andres-Jaani talu perepojana. Talu polnud eriti suur, umbes 15 hektarit. Sugulussidemed on tal ka Rannust pärit  luuletaja Jakob Tammega (õepoeg). Õpinguid alustas Rannu kihelkonnakoolis (1918-1920). Edasi jätkus koolitee H.Treffneri gümnaasiumis (1920-1927). Kõrghariduse omandas Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas eesti ja võrdlevat rahvaluulet studeerides (1927-1933).
H. Tampere mälestustest on teada, et esimesed rahvaluule kogumise katsetused tegi ta juba 15-aastasena kodukandis. Õpingute ajal asus tööle ERA-sse. On olnud Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna teadur ja juhataja. Samuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi folkloristika õppejõud. 1947.  aastast oli dotsent ja 1974. aastast professor.
1945. aasta märtsist kuni 1946. aasta aprillini viibis vangistuses  (Tartus ja Tallinnas). Peamiseks süüks pandi, et ei teatanud julgeolekule sõja ajal Kongutasse evakueeritud arhiivimaterjalide  hulgas olevast Tõnissoni isiklikust arhiivist  (H. Tampere vastutas tolle evakueeritud arhiivi eest). Vangla aeg  kahjustas aga jäädavalt mehe tervist.
Kodukandi "Võrtsjärve" kolhoosi rahvas eesotsas esimehe Kalev Raavega hindasid väga H. Tampere teeneid ja nimetasid ta kolhoosi auliikmeks. Herbert Tampere suri 19. jaanuaril 1975.aastal Rannus ja on maetud Raadi kalmistule.
H. Tampere oli paljude rahvaluule kogumise ekspeditsioonide juhiks. Isiklikult on ta noodistanud üle 2000 rahvaviisi  ja teinud üle 4000 helisalvestuse. Samuti on ilmunud väga palju tema koostatud trükiseid. Näiteks "Eesti rahvaviiside antoloogia" (1935), "Eesti rahvalaule viisidega" I-V (1956 - 65), samuti eesti rahvalaulude  suurseeria "Vana Kannel" III, IV ja V köide. Viimane ilmus küll peale tema surma. Lisaks lauludele on ta kogunud ka rahvatantse, muistendeid ja muinasjutte.
Eesti Kirjandusmuuseum tähistas väärikat sünniaastapäeva ettekandekoosolekuga 29. jaanuaril. Esmalt süüdati küünlad H.Tampere haual Raadil.



Kirjandusmuuseumis rääkis Eesti muusikaloo esimesest peatükist Urve Lippus. Pille Kippar tutvustas H. Tampere vangla-aasta toimiku materjale ja Mall Hiiemäe meenutas kümmet aastat Herbert Tamperega. Kohal oli ka H. Tampere lesk Erna ja poeg Andres. Samuti oli Kirjandusmuuseum koostanud päevakohase näituse.
Rannu Raamatukogu leidis, et peaks samuti tähistama väärikalt H. Tampere 100. sünniaastapäeva. 12. veebruaril kogunesidki asjahuvilised raamatukogu lugemissaali. Folklorist Mall Hiiemäe Kirjandusmuuseumist rääkis H. Tampere rahvaluule kogumisest. Esimene suurem uurimus koos kogumisega oli H. Tamperel sõrmenimetustest. Ta uuris neid nimetusi eri rahvastel ja üritas leida seoseid. H. Tampere oskus läheneda vanadele rahvalaulikutele oli imetlusväärne.  Esmakohtumisel tavaliselt memm keeldus soliidse härraga vestlust arendamast, tuues põhjuseks, et tervis kehv ja enam midagi ei mäleta. H. Tampere hakkas siis vaikselt uurima, et kuidas vanasti simmanid ikka olid ja võttis  ise laulujupigi üles. Kohumine lõppes lõpuks nii, et folklorist oli saanud oma lauluviisid ja memmeke veel tänas, et näe haiguski läks meelest. M. Hiiemäe tõi ka näiteid Rannust kogutud materjalidest. Kirjastuselt "Ilmamaa" peaks ilmuma peagi raamat H. Tamperest.
10. klassi õpilased lugesid Rannu vanasõnu ja rahvakalendri tähelepanekuid. Küllike Lõhmus tutvustas paarikümne aasta  tagust Rannu kooli õpilase Kaie Pungi uurimustööd "Rannu laste mängudest läbi sajandi". Siin oli kuulajatel äratundmisrõõm, et  nendelegi olid tutvustatud mängud tuttavad ja omal ajal mängitud-lauldud. Oma jutu kokkuvõtteks nentis kauaaegne õpetaja, et tänapäeva laps ei oska mängida. Samas aitab väikesest juhendamisest ja suunamisest täiskasvanu poolt ja lapsed tulevad siis meelsasti kaasa ja naudivad neid mänge. Mälestuspäeva ilmestasid regilauludega Rannu naised Liis Jaametsa juhendamisel. Kutsutud oli ka Andres Tampere, aga kahjuks ta oma tööülesannete tõttu ei saanud osaleda, aga kirjas tänas, et Rannu rahvas ikkagi mälestab ja mäletab tema isa.
Päeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Rannu Vallavalitsus.


Võrtsjärve talimängudel esineti hästi

Risko Nuuma
Valla spordijuht

XXVII Võrtsjärve talimängud leidsid seeekord aset 4. ja 7. veebruaril 2009. a. Kolga-Jaanis, kus siis vastavalt toimusid nii laste kui ka täiskasvanute võistlused.
Laste võistluspäeval oli meie sportlastest kahtlemata edukaim Talis Põlgast, kellel  õnnestus parim olla 11-13 aastaste suusatajate seas. Õige pisut jäi pronksmedalist puudu samal võistlusalal võisteldes Martin Kisandil, kes saavutas kõrge 4. koha.
Tublilt võistlesid ka meie kelgutajad (Lepo Kisand, Rein Himmaste, Mati Lensment, Mait-Mario Seppor, Kadri Põder, Heli Himmaste, Eret Ülper, Laura-Laurelia Põlgast), kes saavutasid samuti 4. koha. Neljandad olime ka tüdrukute tänavakorvpallis (Margit Ajaots, Liis Retsnik, Daisi Juštšenkov, Madle Timm).
Mälumängu võistkond pidi seekord leppima 5. kohaga (Hele-Mai Luik, Katrin Kaaver, Mario Lääne, Aimar Leesment, Hardi Šanin).
Täiskasvanute võistluspäeval suutsime I koha karikad võita lausa kahel spordialal. Võidukad olid Rannu valla koroona-  (Maret Raudsepp, Janar Põder, Rain Neemsalu) ja kabevõistkonnad (Anna Lütsep, Kaido Raidla, Algo Laidvee).



Pildil: Anna Lütsep (paremal) oli parim naiste laual

II koha karika võitsid Rannu vallale jäärajasõidus vennad Hardo ja Targo Pajur.
III koha karika võitles välja meie korvpallimeeskond koosseisus: Argo Namsing, Tauri Lääne, Andres Bõkarev, Priit Pruul, Jaanus Liivak, Lauri Hingla, Ingmar Nöps ja Reigo Nõmm.
V koha saavutsime nii naiste tänavakorvpallis (Erle Põder, Katre Lillo, Kati Koosa) kui ka males (Juhan Tõruvere, Vello Anier, Madle Timm).
Täiskasvanute võistluspäeva lõpetasid mälumängijad, kus seekord Rannu valla võistkond (Ain Järvalt, Tarmo Timm, Arvo Tuvikene, Madle Timm ja  Gunnar Veberson) piirdus VI kohaga.
Täname omalt poolt kõiki Rannu valla sportlasi niivõrd eduka esinemise eest XXVII Võrtsjärve talimängudel.



Pildil: Algo Laidvee oli parim kabetaja I laual

Suitsuandur muutub kõigile kohustuslikuks

Maano Koemets
majandusnõunik

Tulekahjusignalisatsioonianduri (rahvakeeles suitsuandur) olemasolu eluruumides on alates 1. juulist 2009. aastast kohustuslik. Kohustus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määruse nr 315 § 40 lg 3. See tähendab, et peale selle kuupäeva möödumist on suitsuanduri puudumine tuleohutus-eeskirjade rikkumine, mis võib endaga kaasa tuua lisaks tulekahjust põhjustatud kahjudele ka võimalikud muud kaasnevad kahjud (kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine, võimalikud mittevälistatavad varalised nõuded teistelt isikutelt, kuna eluruum ei vasta nõuetele jms). Loomulikult tuleb igal koduomanikul mõelda ikkagi esmalt enda ja lähimate inimeste tervise peale. Kodu peab perele tagama turvalise ja ka tuleohutu elukeskkonna. Alati ei ole sellise keskkonna loomiseks vaja teha suuremahulisi investeeringuid või omada päästealaseid teadmisi. Suitsuandur, tulekustuti ja tuletekk on lihtsalt käsitsetavad abivahendid esmase tuleohu korral. Need on ka vahendid, mis on kättesaadavad pea igas suuremas kaubanduskeskuses.


Tantsutaldadel osales rekordarv tantsijaid

Liis Jaamets
Rannu Rahvamaja juhataja

Tule tuppa tantsima, tantsima, valtsima.
Eide nipsu ja taadi nipsu, noore neiu kingakõpsu.

7. veebruari õhtul oli Rannu rahvamajas taas sündmus, mis traditsiooniks on kujunenud. Tantsutallad on kujunenud tantsijate kevad-talviseks kokkusaamiseks ja mõõduvõtmiseks. Selsamal päeval toimus ka Tuhamägedel talvine tantsupidu. Nii mõnedki tantsurühmad tegid oma valiku  meie peo kasuks.
Seekord toimus meil tantsijate galakontsert. Osa võttis 23 rühma lähemalt ja kaugemalt.
Rannu Keskkooli aeroobikarühm - juh. Epp Alekõrs
Puhja Seltsimaja neidude rühm Puhjapiigad - juh. Vaike Podar
Valguta Seltsimaja Valguta vahvad - juh. Aime Vilu
Elva naisrühm Helbe - juh. Aime Vilu
Nõo Vana Tantsu Klubi - juh. Heljo Made Ruul
Puhja Seltsimaja naisrühm Rukkilill - juh. Vaike Podar
Tartu segarühm Vikerkaar - juh. Aivar Aitsar
Hellenurme tantsuklubi Mathilde - juh. Anne Uudeküll
Tartu segarühm Taara-Upsijad - juh. Katrin Reino
Rannu Rahvamaja naisrühm Kati - juh. Anu Tomp
Konguta Rahvamaja naisrühm Pihlakobar - juh. Kaie Tali
Rannu Rahvamaja showrühm Õunake - juh. Küllike Lõhmus
Tabivere segarühm - juh. Aivar Aitsar
Hellenurme tantsuklubi Helles - juh. Merike Allik
Rannu Rahvamaja pärimusrühm Liisu - juh. Liis Jaamets
Tarvastu segarühm - juh. Kersti Vunder
Rõngu rahvatantsurühm Vikerkaar - juh. Aleks Raja
Tartu memmede rühm Linda - juh. Maimu Janisk
Tarvastu Gümnaasiumi noorte segarühm - juh. Kersti Vunder
Elva naisrühm Sinilind - juh. Lea Kurvits
Rannu Rahvamaja segarühm Kolumats - juh. Lea Kurvits
Esinejaid oli palju ja tantsiti hästi, kokku esitati 42 tantsu. Iga rühma tantsus oli sees see iva, mis pani mõtlema ja äratas imetlust. Kogu kontserti vedas võrratu Pantalone kohaliku külateatri näitleja Janno Puusepp´a kehastuses. Kontserdi järgseks simmaniks mängis ansambel Lõõtspillipoisid, õhtujuht oli Aili Meriste Türilt (segakoori Suisapäisa laulja). Täname kõiki juhendajaid ja tantsijaid!
Peo korraldajad loodavad, et kõik osalejad, nii esinejad kui pealtvaatajad, said veeta meeldiva õhtu, unustades oma argimured.  Täname ürituse toetajaid Rannu Vallavalitsust ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Sihtgruppi.


Kooliuudised

Meelika Aruots
Rannu Keskkooli huvijuht

Veebruaris toimus inglise keele koolisisene olümpiaad: I koht Näncy - Marita Maltseva  19,5  punkti; II- III koht Elo-Mai Mikelsaar ja Andre Leesment  18 punkti; IV-V koht Silver Koni  ja Liis Kraak  17 punkti.
7. veebraril toimus Nõos keemiaolümpiaadi piirkonnavoor: 15. koht Helar Jaadla, 19. koht Aimar Leesment 8. klassist  (osavõtjaid oli kokku 30). 12. koht Tõnis Kaaver 9. klassist (osavõtjaid 18). 7. koht Andre Leesment 10. klassist (osavõtjaid  12). Juhendaja: õp. Einike Reinvelt.
23. veebruar on vabariiklik projektipäev "Tagasi kooli".
Sihtasutus Noored Kooli ja president Toomas Hendrik Ilves kutsusid kõiki tegusaid kodanikke 23. veebruaril koolidesse tundi andma. Meie kool võtab projektist osa ja meile tuleb tundi andma Priit Mikelsaar, kes on selle projekti üks algatajatest. Meie kooli valis ta seetõttu, et on oma lapsepõlves kõik suved vanaema pool Võrtsjärve ääres Limnoloogias veetnud. Priit Mikelsaar räägib noortele ettevõtlusest/ettevõtlikkusest pisut laiemalt ehk siis sellest, et on oluline julgeda ja tahta oma elus midagi korda saata, mitte lihtsalt passiivselt aega mööda lasta.
Priit Mikelsaar on üks Baltic Energy Partners OÜ asutajatest ning BEN Energy OÜ juhatuse liige. Enne BEPi asutamist töötanud 3 aastat maailma juhtiva konsultatsioonifirma McKinsey & Company Helsingi kontoris ning 2 aastat rahvusvahelise audiitorfirma PricewaterhouseCoopers finantskonsultatsioonide osakonnas Tallinnas. Konsultatsiooniprojektide raames nõustanud ettevõtteid peamiselt strateegia- ja finantsküsimustes, sh. ka energiasektoris. Priit on lisaks ka Eesti juhtiva ökotoodete jae- ja hulgikaubandusettevõtte OÜ Loodusjõud asutaja ning MTÜ Uuskasutuskeskus ning Heateo Sihtasutuse nõukogu liige. Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna cum laude.
30. jaanuaril toimus vabariikliku inglise keele olümpiaadi Tartumaa voor: I koht Egle Madiste (12.klass). 7.- 8. koht Kadri Agarmaa (12.klass). Juhendaja õp. Hella Tani. Osavõtjaid oli kokku 19. II- IV kohta jagasid Elva G, Alatskivi KK ja Rõngu KK.
6. veebruaril Nõos toimunud luulekonkursi tulemused: 16. koht Remo Himmaste (I klass - osavõtjaid 21). Juhendaja õp. Ülle Tensmann. 18. koht Helen Ülper (II klass - osav. 23). Juhendaja õp. Küllike Mikk. 19. koht Jakko Isup (III klass - osav. 24). Juhendaja õp. Evelyn Lääne.
4. veebraril toimus Lähtel Kalev Kooliliiga 6.- 9. klasside II voor. Meie kool saavutas I koha. Võistkonnas: Jarek Tigane, Jaagup Ajaots, Tõnis Kaaver, Märt Aruots, Kusti Muri, Siim Isup, Jevgeni Konjarov, Siim Kaaver. Treener: Enn Kangur. Jõudu märtsis toimuvaks finaaliks!
 1. veebruaril toimus Tartus TV 10 Olümpiastarti I etapp. Igal alal oli üle 80 võistleja. Meie kool saavutas väikeste koolide arvestuses kokkuvõttes I koha.
Tulemused: T vanem grupp: 60 m jooks: Kristiina Keisk III koht, Maarjaly Lääne 79. koht. Kaugushüpe: Kristiina Keisk 19. koht, Angelika Soll 41. koht.
T noorem grupp: 60 m jooks: Heleriin Mesi 29. koht, Merili Sutt 34. koht.
P vanem grupp: 60 m jooks: Mario Lääne 11. koht, Renaldo Raiesmaa 70. koht. Kaugushüpe: Mario Lääne 21. koht, Ats Reitsnik 67. koht.
P noorem grupp: 60 m jooks: Ott Alekõrs 20. koht, Tauri Talve 47. koht. Kuulitõuge: Roomet Pitilimov 40. koht, Tauri Talve 47. koht. Treenerid: Epp Alekõrs ja Risko Nuuma. Hoiame pöialt järgmiseks etapiks!
1. veebruaril Viljandis toimunud "Sadolin Cup 2009"  võistlustel saavutas meie võistkond II koha. Napilt võitis Pärnu võistkond. Meie võistkonnas mängisid: Jan Mustjõgi, Raigo Strastin, Tõnis Ajaots, Silver Koni, Peep Pihlapson, Teele Laas, Kaisa Lepik ja Kaire Kauts. Treener: Enn Kangur.
28. jaanuaril toimus Ülenurmes maakondlik kergejõustiku-võistlus “Tähelepanu, start!” II voor, kus saavutati II koht. Aitäh järgmistele tublidele sportlastele: Mait-Mario Seppor, Heigo-Aaron Siniorg, Rein Himmaste, Teele Volkov, Hele-Mai Luik, Melody-Mai Mägi, Merili Sutt, Helena Ajaots, Heleriin Mesi, Ott Alekõrs, Tauri Talve, Roomet Pitilimov, Roland Saveljev, Andre Rämmar, Magnus Pallon, Mati Lensment, Maidu Klopets, Lepo Kisand, Mariin Tulf, Eret Ülper, Cathy Väärmaa, Laura Põlgast, Kristiina Kütt, Helen Ülper. Õp. Epp Alekõrs ja õp. Risko Nuuma.
Jaanuari lõpus toimus Võnnus etlemiskonkurss, kus  Peeter Veedler esitas A. Asoni luuletuse "Vahetund" ja pälvis oma toreda murdes esituse eest eripreemia. Juhendaja: õp. Küllike Lõhmus.
24. jaanuaril toimus emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor: 7.- 8. kl. Helar Jaadla 7.-9. koht; 11.- 12. kl: Taavi Timm II koht, õp. Lea Tooming, 9.-10. kl. Enly Tammela 9. koht, Madle Timm 10. koht. Õp. Küllike Lõhmus.
13. veebruaril tähistasime värvilist sõbrapäeva. Koos õpilasesindusega tulime mõttele tähistada seda päeva värvide päevana. Kolm päeva varem tõmbasid klassivanemad loosi. Mis värv loosi tahtel tuli, sellist värvi pidi olema sõbrapäeval kogu klassi riietus. Kui sõbrapäev kätte jõudis, oli meil tore värviline koolimaja… Ringi liikusid kollased, punased, roosad, lillad, valged, mustad, triibulised, täpilised, sinised ja rohelised õpilased.
Töötas "sõbrapost", sõbrale sai kirjutada või kaarti teha ning postkasti panna. Silva ja Ann 9. klassist jagasid koolipäeva lõpus saadetised laiali. Töötas ka "kommipost", sai osta kommi ja selle kellelegi saata. Sigrit 10. klassist oli "kommipostiljon" ja jagas kommid laiali. Rõõmu ja üllatust jagus kuhjaga!
Traditsiooniliselt valisime ka Valentini ja Valentina. Valentinaks sai Kristel Köörna ja Valentiniks Tarvo Nurk.
Suurtel vahetundidel toimus võimlas klassidevaheline loovusvõistlus. Võistkonnas oli igast klassist 2 poissi ja 2 tüdrukut. 10 minuti jooksul tuli kirjutada 8-realine luuletus ning  see illustreerida. Kõik klassid said sellega väga hästi hakkama.
Kel oli soovi, said lasta end pildistada. Fotod õige pea kooli kodulehel! Sõbrapäev lõppes diskoga.

Kollase värvi loosinud 7. klassi luuletus.
Koostasid: Peeter Veedler, Kerli Tamm, Kadi Salu ja Siim Isup.

Täna on sõbrapäev,
kõike kollaselt ma näen.
Kogu aeg meil toimub nali,
Talis kollase meil valis.

Varsti sõbrapäev saab läbi,
kui kaotan, pole häbi.
Kõigil kollased on särgid,
kaelas sõbrapäeva märgid.
Värviline koolipere,
vastu minnes ütlen "tere".


Kirjanduslik kild 106 - Meri

Tarmo Timm

Vabariigi aastapäeva puhul tahaks hea sõnaga meenutada meie vahvaimat presidenti. Valisin kilde raamatust: Meie Lennart. Koostanud Pekka Erelt ja Tarmo Vahter. Neljas trükk. Tänapäev, 1999.
Ülikooli ajal sõidab Lennart koos sõpradega Leningradi. Väljas läheb juba pimedaks ja reisiseltskond asub peavarju otsima. Võõrastemajades aga pole ühtegi vaba kohta. Viimaks astub Lennart nooblisse hotelli ja küsib tuba prantsuse keeles. Administraator lubab lahkelt toa leida. Seepeale esitab Lennart naeratades oma Vene passi.
Lennartile meeldib väga kodus tööd teha."Tallinnfilmis" aga tuleb kella kaheksast viieni kohal olla. Lennart saabub alati viis minutit enne viit. Nii ei lähe kirja mitte luus, vaid hilinemine.
Eesti kirjanike delegatsioon valmistub Moskva raudteejaamas rongiga koju sõitma. Keda aga pole, on Lennart. Minut enne rongi väljumist ilmub pakikandja hiiglasliku käruga, mille peal on väike kohver. Kohvri peal on defitsiitne Marlboro suitsupakk ja kõige peal välgumihkel. Kõrval sammub Lennart.
Helsingis elades võtab Lennart filmiprodutsendi Risto Orkoga paar pitsi napsi. Seejärel meenub talle, et ta on ju autoga! Mis nüüd teha? Lennart läheb lähemasse politseijaoskonda. "Tahaksin teada, kas ma tohin ikka autot juhtida?" Arusaamatuses politseinikud otsivad alkomeetri välja ja lasevad Lennartil puhuda. Alkoholi näit on nii väike, et Lennart saab Žiguliga Jyväskyllä sõita. "Jääge meile ööbima," anuvad politseinikud, " te olete esimene eestlane ja ülepea esimene, kes meile ise külla tulnud."
Lennart külastab Pariisis Janson de Sailly lütseumi, kus ta enne sõda õppis. Kooli uksel haarab ta peast: "Mul on matemaatika tegemata!"
Lennartil lõpeb Saksamaal esindusraha otsa. Ta peab vastuvõtule minema, aga ei saa särkigi osta. Lennart läheb suurde kaubamajja ja ütleb: "Olen Lennart Meri, Eesti Vabariigi välisminister. Mul on vaja särki osta. Arve saatke palun Eesti Vabariigi valitsusele."
Kohtumisel Lennartiga kiidab USA välisminister James Baker, kuidas Ameerika on kogu aeg Balti riike toetanud. Ei tunnustanud neid Nõukogude Liidu osana. Isegi riigidepartemangu fuajees rippusid kõik need viis aastakümmet kolme Balti riigi lipud. "Tõsi see on, aga teil pole ju tuult...," kostab Lennart.
Tiit Vähi kolmas valitsus on pärast lindiskandaali ametisse kinnitatud. Lennart esitleb Kadriorgu tulnud ministritele oma töötajaid. "Välisnõunik Kaja Tael, saage tuttavaks. Sisenõunik Rain Rosimannus, saage tuttavaks." Rivi lõpus seisab Kadrioru pressišeff Indrek Treufeldt. Tema ees jääb Lennart hetkeks vait, tal ei meenu nimi ega amet. "Ja siin on meie Treufeldt-poiss," patsutab Lennart noormehele õlale.
Lõuna-Eestis olles tuleb Lennartil mõte Kaido Kamale metsatallu külla sõita. Pärale jõudes vaatab Lennart, et kogu taluõu on autosid täis. "Kaido, ma tulen teine kord, sul on nii palju külalisi." Kama vaatab presidendile otsa ja hakkab naerma: "Kuule, need ju kõik sinu ihukaitsjate autod."
Kui Toompeal näituse "Soome kunsti kahekümnendad aastad" avamine pool tundi Lennarti hilinemise tõttu edasi lükkub, küsib keegi ootajatest Debora Vaarandilt: "Mis sa arvad, kas Lennart ikka tuleb?" Debora vastab: "Ei, Lennart ei tule. Lennart saabub!"
1998. aastal annab president 91-aastasele tõlkijale Linda Viidingule üle Valgetähe aumärgi. "Aitäh pealegi, aga ma pole seda ära teeninud," ütleb laureaat. "Mina tean paremini," ütleb Lennart.
ETA fototoimetuse töötajad arutavad omavahel presidendi-valimiste käiku. "Kui nad tõesti Lennartit ei vali, võime poe kinni panna. Siis ei saa enam ühtegi head pilti," ohkab üks neist.
Lennart tuleb lennukiga Leedust. Tallinna lennujaama ees on kohutav rahvamurd, põhiliselt noored. Lennart hakkab autoaknast rahvale lehvitama, ootajad aga ei reageeri. Noored lätlased ja leedulased on tulnud vastu Michael Jacksoni erilennukile.
Ankaras küsib türgi tudeng, millised oleksid Lennarti kolm soovi kuldkalakesele. "Mul oleks vaid üks soov. Oleksin jätnud Eedeni aia väravad avamata."
Mööblikombinaadi Tarmeko direktor tutvustab Lennartile uusi toole, paludes tal prooviks istet võtta. "Meie toolid on ülipehmed, kiikuvad ja isereguleeruvad." - "Kas tool ise allkirju ka annab?" uurib Lennart.
Võru lihakombinaadi töötajad kingivad presidendile portsu vorsti. Lennart palub sekretäril kõik kirja panna. Ja faksida "...mis seal riigikogus ongi? Altkäemaksu võtmise komisjonile!"
Ajakirjanik Enno Tammer küsib, kes võiks olla Lennarti asemel Eesti president. Lennart vastab: "Eestis on umbes 250 000 inimest, kes vastavad kahele vajalikule kriteeriumile. Vähemalt 40-aastane ja Eesti kodanik. Et ma ei tea kõigi nimesid, ei taha ma kedagi solvata loetelust välja jätmisega."
Kadrioru õigusnõunik Vahur Glaase satub radikuliidivaludega operatsioonile. Kaks päeva pärast lõikust toob turvamees mobiiltelefoni, mille saatis president. Glaase helistab, et on pikali ja ei saa käia. Lennart vastu: "Ma vajan su pead, mitte jalgu."
Esimesel jaanuaril 1998 vigastab president Paslepa residentsis suurt varvast. Haapsalu kirurg seob varba kinni. Kuu aega hiljem Ameerikast tagasi tulles kiidab Lennart tohtrit: "Sain Washingtonis nii ringi käia, et keegi isegi ei märganud, et mul olid hambad valu pärast risti suus."
Riigivisiidil Indiasse kanti Lennartit kandetooliga ringi. Seejärel ronis Lennart toolist maha ja kandis üht hindut ringi, kuni sel hakkas pea ringi käima. 1999. aasta veebruar.
Kohtumisel NATO peasekretäri Javier Solanaga tuleb jutuks, millal võiks Eesti NATO liikmeks saada. "Minu poolest võiksime ühineda kasvõi täna õhtul kell viis," ütleb Lennart.
Pressikonverentsil Pariisis küsib prantsuse ajakirjanik: "Kuidas on Eestis lood maffiaga?" Lennart: " Meil on viski. Meil on maffia. Meil on kõik, mis ühes Euroopa riigis olema peab."
Lennart loeb lennukis Eesti Ekspressi artiklit, mis räägib tema keerulistest suhetest oma alluvatega. Ta ütleb enda taga istuvale Ekspressi majandustoimetajale Paavo Kangurile: "Järgmine kord, kui ma teen seda, mida inglased nimetavad "making love", ma helistan teie toimetusse."


Korterite müük

Rannu Vallavalitsus müüb järgmised korterid:
* Õpetajate tee 1 korter nr 3 (3-toaline) - hind 125 000 krooni;
* Õpetajate tee 1 korter nr 4 (1-toaline) - hind 75 000 krooni;
* Rannu 8-11 korter (1-toaline) - hind 150 000 krooni.
Info tel: 5342 5242 majandusnõunik




Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, tehniline teostaja Vaike Rootsmaa. Leht ilmub 20. kuupäeva paiku. Kirju saab saata e-posti aadressil vaike@rannu.ee või tuua vallasekretärile, telefon 7 454 118. Tasuta. Trükiarv 800.







Webalizer statistika