Rannu vald

21. august 2008 nr 106

* Kauge maa eksootika tuli koju kätte
* Mõeldes uuele aastale
* Kas tõesti 30 aastat?
* Võnnsaare simmani saaga
* Pildigalerii valla 2008. aasta kaunitest kodudest
* Rakvere Lihakombinaadi suvine soovitus
* Kooliveerud
* Kirjanduslik kild 100 - elavad nimed


Kauge maa eksootika tuli koju kätte


Liis Jaamets
Rannu Rahvamaja juhataja

28.  juuli õhtul oli Rannu pargis võimalus näha kauneid tantsijannasid Jaapanist. Nad esindasid Japan Folkloric Art Dance Troupe´i, mis on tegutsenud Hirošimas juba 45 aastat. Koos tantsutrupiga oli Eestisse tulnud kaasa elama ka tantsustuudio looja, 70-aastane balletiõpetaja Shoko Sera. Eestisse tulidki folkloorirühma noorema põlvkonna tantsijad Shoko Sera Creative Dance Studiost. Rannu publikule esitati Shoko Sera tütre, koreograaf Rumi Sera ja tema õpilase Ayako Fukushima tänapäevasemaks kohandatud jaapani pärimustantse.
Jaapani rühm tuli Eestisse, et osaleda Märjamaa folkfestivalil. Nad jõudsid aga kohale nädal enne festivali, siis oli Rannu rahvamajal rõõm neid kaks päeva võõrustada. Seega oli esmaspäeva õhtune esinemine jaapanlaste esimene ülesastumine Eestis. Koos nendega osalesid folklooriõhtul ka meie oma maja rühmad – segarühm Kolumats, noored Kolumatsid, naisrühm Kati, folkloorirühm Liisu ja showrühm Õunake.
Külalistele meeldis väga näha, kuidas kaks erinevat põlvkonda tantsivad erinevalt Kaera-Jaani, samuti pani neid ahhetama, kuidas tüdrukud jalgade välkudes tantsisid “Oot, oot, oot, oot otsa lõppi” ja poiste “Vändra polka”.
Kahjuks vallutasid ajakirjanikud meie külalised ära, nii et järgnevaid esinemisi nad ei näinudki. Aga õnneks filmis nendega kaasas olnud noormees (ühe tantsijanna abikaasa) kogu kontserdi üles ja nii vaatasid nad seda hiljem videost.
Külalised olid juba saabumisest saati elevil mõttest, et peale kontserti minnakse kohalikku talusse sauna.
Sauna olid kütnud külalistele Jaano ja Siiri Kaaver. Aga see saun oli lõbus. Kaugetest külalistest oli mõni käinud türgi saunas, eesti sauna kuuma leiliga ei olnud keegi tuttav. Sauna tuldi pluuside ja pükstega, mõni tuli lavale koguni teksades. Leili sai aga visatud, iga sahmakat tervitas metsik kisakoor, hiljem aga juba karjuti – viska veel, viska veel. Joosti ka tiiki ujuma.
Peale sauna tuli kõht täis süüa. Grillil valmisid liha ja vorstid, lisaks värsked keedukartulid Andres Jaansoni põllult. Pererahvas süütas ka suure lõkke, mis meelitas külalised enda ümber laulma ja tantsima.
Teisipäeval sõideti tutvuma Tartuga. Käidi Toomemäel, Jaani kirikus, Antoniuse gildis, vaadati ülikoolihoonet ja raekoda, pildistati suudlevaid tudengeid ja osteti suveniire. Lõunasöök aga taas Rannus. Barbara külakeskuse korstna otsas uudistasid külalisi kaks toonekurge. Need kaks kurge said suure tähelepanu osaliseks, neist tehti rohkelt pilte ja lõpuks küsiti – kas need on ikka ehtsad? Väidetavalt on toonekurg jaapanlastele püha hingelind, keda vaid vähesed näinud on.
Eestimaine eksootika aga jätkus. Pealelõuna viis meid järvemuuseumi ja kalepurjekaga Võrtsjärvele. Järvelt tagasi tulles oodati külalisi Liivakule piknikule, kus oli laua katnud perekond Ajaots. Nüüd avanes külalistele võimalus minna aerupaadiga Liivaku järvele ja seda võimalust nad ka kasutasid. Terve küla kajas nende valjuhäälsest kalapüügi laulust. Hüvastijätuks tegime paar eestimaist ringmängu ja oligi käes aeg hüvasti jätta.



Jaapanlased olid väga siirad ja südamlikud. Nad nautisid kõike, mida me neile pakkusime. Nad olid kõige eest tänulikud ja plaksutasid tänutäheks iga asja peale. Kui igaüks neist oli üle kallistatud, siis said nad asuda tagasiteele Märjamaale.

Suur tänu kõigile, kes aitasid külalisi võõrustada!

Mõeldes uuele aastale

Uno Rootsmaa
vallavanem

Kõik me oleme kuulnud meediast, et Eestis on suured probleemid nii selle aasta riigieelarve täitmisega kui ka 2009. aasta kulude-tulude planeerimisega. Kuidagi ootamatult on riigil raha otsa saanud ning kõik peavad aru saama, et senine rahapidu on läbi. Kuigi üldiselt paistab, et inimeste elus pole suurt midagi muutunud - inimesed käivad tööl ning saadakse hästi palka. Üksikisiku tulumaksu laekumiste järgi saadakse palka isegi viiendiku võrra rohkem kui 2007. aastal. Riigi tuludest on kokku kuivanud eelkõige suurim riigieelarve täitja käibemaks, mis tuli paljus ka transiidist ning kinnisvarast. Just need sektorid on nüüdseks kuivaks tilkunud, mis põhinesid vastavalt idanaabri rahal ning laenurahal. Arusaadavalt tuleb meie riigil olukord ümber hinnata ning riigivalitsemist jätkata senisest kõhnema rahakoti abil. Seda meie valitsus praegu teha üritabki. Paraku on mängus parteipoliitikad, mis ei lase kainelt riigijuhtimisele mõelda. Iga hinna eest oma parteiladviku isiklikke eesmärke silmas pidades ei tule meelde oma rahva tegelikud vajadused.
Selline olukord ei jäta mõju avaldamata valdade-linnade 2009. aasta eelarvetele, mis sõltuvad otseselt riigis täna tehtavatest otsustest. Kokkuhoiuvõimalusi otsiv valitsuskoalitsioon ongi juba teatanud, et pole võimalik edaspidi senises mahus toetada valdade-linnade ehitus- ja keskkonnainvesteeringuid ning sotsiaal- ja haridussfääri. Seetõttu tuleb meilgi kokkuhoiuvõimalusi otsima hakata, vaatamata hüppeliselt kasvavatele kuludele hoonete kütmisel, õpilaste transpordil ja muudel tegevustel. Palgakulude kasv, eriti õpetajatel, oleks igati vajalik kiire inflatsiooniga toimetulemiseks, kuid reaalsed võimalused panevad siingi omad piirid. Rannu vald on tuntud just suure investeeringuvõime, samuti sotsiaal- ning kultuurisfääri tehtavate kulutuste kõrge taseme poolest. Sügisel tuleb ikkagi kalkuleerida, kas lapsevanemate jaoks on lasteaed, koolilõunad, töövihikud, huviringid edaspidigi tasuta, kas meie lapsed saavad piisavalt kasutada bussi, kas meie õpetajatel nii koolis kui lasteaias on motiveeritud palk, kas valla heakord jääb samale tasemele, kas midagi ehitada ikka saab jne. Ise arvan, et laste arvelt vald kulutusi kokku vaevalt tõmbama hakkab, pigem on kokkuhoiukohad investeeringutes. Kuid eks see selgub mõne kuu pärast. Tänane valla tulevikku suunatud poliitika on seni suurt edu toonud – tehtud investeeringud välistavad täna suurte laenude võtmist kultuuri- ja haridusobjektide tarbeks ning vallaelanike arvu vähenemine on peatunud. Rõõmu teevad sellel aastal sündinud lapsed – 8 kuuga on ilmavalgust näinud juba 14 last (eelmisel aastal kokku 13). Vallaelanike arv on momendil  1746 (1. jaanuaril 2008 1740). Lastest oleneb meie kooli tulevik ja lõppkokkuvõttes ka valla edasine käekäik. Usun, et Rannu vallas on riigi majanduslanguse olukorras võimalik tulevasi kulutusi selliselt planeerida, et suuri muutusi inimeste elus ei tule. Kindlust annab ka teadmine, et siin puuduvad parteipoliitilised nägelemised, üksteisele ärategemine ning kahjurõõm, kui kellelgi halvasti läheb. Ees ootavad raskemad ajad on proovikiviks, kuidas ühte hoidev vald kõigist raskustest üle saab.

Kas tõesti 30 aastat?

Viive Vink

Suvi on ikka olnud taaskohtumiste ajaks. Kokku saavad suguvõsad, külade elanikud, endised koolikaaslased …
9. augusti pärastlõunal, kui Rannu ümbrus mürises mootorratastest, hakkas koolimaja juurde kogunema inimesi. Ulatati terekäed, hüüatati äratundmisrõõmus, kallistati. Kokku said klassikaaslased, kes lõpetasid kooli 30. aasta eest. Aeg on teinud oma töö ja muutunud oleme kõik. Ainult meie armsad õpetajad Aime, Hilja ja Helgi näevad välja sama nooruslikud kui 30 aasta eest. Meie lend on Rannu koolis olnud tähelepanuväärne mitmes mõttes. 1974. aasta suveks oli meid nii palju, et klass tuli lammutada kaheks ja nii jäi see kooli lõpuni. See oli kooli ajaloos esmakordne, et olid paralleelklassid. Klassijuhatajad valisid klassid loosi teel. Nii sai Hilja aakad ja Helgi siis beekad. Samas oleme endid ikka tundnud ühe klassina ja kõik kokkutulekud on ikka organiseeritud koos. Kuigi meid oli palju, siis huvitav on fakt, et sellest suurest klassist on üle ühe kolmandiku jäänud Randu elama. Klassijuhatajad peavad seda muidugi oma töö tulemuseks. Meie klassides oli nii palju muusikahuvilisi, et moodustati instrumentaalansambel. Koolipidudel oli see bänd ikka kõva sõna. 1977. aasta nääripeoks valmis meil aga õpetaja Maimu Loosti juhendamisel mitmevaatuseline näidend, kus suur osa oli ka laulul. Selle etendusega käisime isegi pisituuril naaberkoolides.
Kokkutulek algaski pisikese ringkäiguga koolimajas. Siin on palju muutunud, kuid samas ikka meie armas koolimaja. Püüdsime tuvastada oma klasside asukohti. Nii mõnelegi tuli meelde, mitmendal trepiastmel ta tavaliselt õpetajate toa ukse taga nurgas seisis, kes meenutas trepist allatuhisemisi, kellel oli pea trepikäsipuuvarbade vahele kinni jäänud. Meenutusi jätkus. Kooli trepil tegime ka ühispildi.
Pidu jätkus Kaatri puhkemajas, kus meiega liitus veel klassikaaslasi. Tänusõnad ja lilled õpetajatele ja jälle meenutused-meenutused. Õpetajad püüdsid  teada saada meie kooliaegseid patte. Osaliselt muidugi neid ka tunnistati, aga eks ikka teatud teod jäävad vaid asjaosaliste teada. Samas oli hea kuulda, et kõigil läheb enamvähem normaalselt. Juttu jätkus meil varajaste hommikutundideni.
Toomas ütles, et tänapäeval on inimesi, kellega me oleme sunnitud suhtlema, on inimesi, kellega võiks suhelda ja on inimesi, kellega me ise tahaksime väga suhelda. Kahjuks leiab just neile viimastele kõige vähem aega. Meie lennu jaoks on klassikaaslased just need, kellega tahaks rohkem koos olla. Muidu poleks meid ju nii palju kohale tulnud.
Siit soovitus kõigile, leidke ikka aega vanade tuttavate jaoks. See annab jõudu minna edasi.

Võnnsaare simmani saaga



Tondisaare simmanil kohalikega vesteldes meenutasime, millal ja millest Tondisaare simman alguse sai. Kahjuks pole keegi meie teada ka kroonikat pidanud.
Ajusopis sirvides järeldasime, et esimesed võsapuhastustalgud toimusid 2001.a. talvekuul Priidu (Kollist) ja Jaani (Erm) eestvedamisel. Saarele sõideti mööda jääteed autoga ja kohal oli ka pea kõik see Murutaride pere.
Sakala ja Maalehe artiklite arhiiv kõneleb talgutest ka juba sama aasta augustis, kui koos oli mitme maakonna rahvas ja sihtasutuse koostööpartnerid. Allakirjutanu on avaldanud aasta aasta järel toimunud simmanitest artikleid nii Rannu kui ka sihtasutuse väljaannetes.
Jaan küsis seekord saarele jõudes: “Jaanika, kas sa ise ka aru saad, millega sa hakkama oled saanud?” Tõdesin, et vist on tõesti üritus ülekäte läinud, aga seda muidugi heas mõttes. Linnulennult lugedes tundus, et saarel on pea 300 inimest. Tundub, et rahvaarvu rekord on selle aastaga löödud. Kindlalt ka veesõidukite rekord, sest kuidagi pidi kõik see rahvas ju saarele saama.
Simmani toimumisaega hakati küsima juba maikuust alates. Kohale tahtsid tulla niisama uudishimulikud kui ka taidlejad. Kuna Rõngu puhkpilliorkester andis kontserte samal päeval nii Pikasillas kui ka Limnoloogiakeskuses, siis oli nende sooviks ka orkestriga saarele tulla (pildil). Üllatusena tuli Elva linna segakoori pakkumine, sooviga muidugi ka saarel esineda.
Mis saab veel paremat ühest simmanist tahta, kui kohal on puhkpill ja koorilauljad panevad laulma ka “raske kõrvaga” simmanlased. Igal aastal vaid saarel kokku saanud valdade naabrid tõdesid, et ainuüksi taasnägemise rõõm on nii suur ja meeliülendav, et simman peab edasi kestma ka järgnevatel aastatel.
Ah jaa, ja kõik see simmanirahvas oli samal ajal sünnipäevakülaliseks Rannu vallavanemale Unole, kes tähistas oma poolesajandat juubelit. Uhke värk!
Suured tänusõnad edastan Rannu, Tarvastu ja Rõngu meestele, kes käisid enne simmanit saart puhastamas ja trimmerdamas, kõikidele laevakaptenitele transpordi eest ja taidlejatele meelelahutuse eest.

Hea Võrtsu rahvas, tänu teile ja teie ühisele kokkusaamissoovile see üritus on pidama jäänud. Usume ja loodame, et see saaga kestab veel pikki aastaid.

Teie

Jaanika Kaljuvee
Võrtsjärve SA

                  

Pildigalerii valla 2008. aasta kaunitest kodudest

 

Kaunitele heakorrastatud kodudele jagatakse juba kümmekond aastat Eesti Vabariigi peaministri tänuvimpleid. Tegelikult rõõmustab ilus majaümbrus ka mööduja pilku ning nõnda annab majaomanik suure panuse kogu valla väljanägemisse.



Tähelepanuväärne on, kui koostööd suudetakse teha mitme pere peale ning kaunistatakse ka kortermajade õuealasid. Väike-Rakke 3. maja elanike hoolest on sündinud õiterohke haljasala. Koos korralikult niidetud muru ja kõrghaljastusega  moodustab see kena raami ka Väike-Rakket läbivale Tartu-Viljandi maanteele.



Väike-Rakke teises otsas rõõmustab silma Lehte Andressoo kena koduaed, kus lihtsate lillede ja kividega on loodud suurepärane miljöö sidumaks uut ja vanu hooneid.



Mõista, mõista, mis see on? Paat on, aga järvel ei sõida...

Sellesse külla on tiitleid jätkunud ka varasematel aastatel. Perekond Leita ja ühtlasi kogu Väike-Rakke sissesõiduteed ehib väärikas lilli täis vana paat. Vana kolu võib muidugi minema visata, kuid selle väärtustamisoskus loob sageli iselaadi miljöö, millesugust kaasaegse aiakunsti vidinad (mida aianduskauplused suures valikus pakuvad) tavaliselt ei loo.



Vanade asjade väärtustamine tõi mastivimpli ka Elle ja Jüri Sermati majale Kaarlijärve külas. Mõni õitsev või dekoratiivsete lehtedega taim omanäolises “lillepotis” ja juba ongi tänapäeval kasutu põllutööriist saanud eksponaadiks koduõue-muuseumis.



Kena ja hoolitsetud mulje saab hoonetele anda ka värviga ning sellist muutust märkavad möödasõitjad talviselgi ajal. Lilled aga lisavad värvile kirkust. Küllap on paljud rannukad märganud muutusi Sirje Saare koduõuel.

Kümnekonna aastaga on Rannu valla kodudest või ettevõtetest tunnustuse saanuid ligi 50. Kaunima omavalitsuse tiitel, mis on omistatud Rannu vallale juba 2003. aastal, kohustab nii valda kui selle kodanikke saavutatut hoidma.    
Isegi paar õit ja mõni värvilaik ning hooldatud muru suudavad teha imet. Kes on järgmise aasta autasustatud? Ehk suudab koostööd teha veel mõni küla või taludegrupp? Ilu loomiseks enda ümber ei pea omama suurt rahakotti, piisab enamasti vaid heast tahtest.

Rannu aleviku tänavate ja kõnniteede katmine punaste unikividega on lõppenud.     



Juba neljandat aastat järjest toimunud ehitustöödeks on kulunud üle 2,5 miljoni krooni. Vastavalt arengukavale paigaldatakse lähiaastatel kivid veel aleviku suurele parklale ning Barbara külakeskuse esisele. Pindamisega tehakse korda ka Pargi tee ja Õpetajate tee.
Vald on endiselt valmis toetama korterelamute omanikke majaümbruse teede ja parklate kordategemisel. 



Paraku ei hooli kõik teiste inimeste tehtust. Mõni leiab, et võib parkida haljasalale, teine jälle tõstab kasutatud mööbli või ehitusprahi õue teistele imetlemiseks ja mõni leiab, et saab rikkaks, kui kanalisatsioonikaevude luugid vanaraua kokkuostu viib.




Rakvere Lihakombinaadi suvine soovitus




Tomati-basiiliku supp

Portsjone: 4
Valmistusaeg: 10 min
Küpsetusaeg: 30 min

Valmistusained:
Rakvere viiner         300 g
Oliivõli          20 g
Küüslauk          10 g
Mugulsibul          50 g
Purustatud tomatid     100 g
Värske tomat        500 g
Kanapuljong         0,5 l
Vahukoor         1 dl
Oregano
Kuivatatud basiilik

Valmistamine:
Kuumuta kastrulis oliiviõli ning lisada hakitud sibul ja küüslauk. Kuumuta 2-3 minutit.
Lisa juurde purustatud tomat ja kuumuta veel 5 minutit.
Lisa hakitud värske tomat ja kuivatatud ürdid ning  hauta tasasel tulel 5 minutit.
Seejärel lisa puljong ja keeda tasasel tulel 15 minutit.
Püreesta supp ja vajadusel kurna läbi sõela. Maitsesta.
Lõika viiner ratasteks ja pruunista pannil ning lisa supile. Koor vahusta kergelt ja enne serveerimist lisa supile.
Supi peale puista värskeid ürte. Juurde võid serveerida küüslaugusaia.

Kooliveerud

Epp Alekõrs
kehalise kasvatuse õpetaja

Tartu taasavatud Tamme staadionil toimunud Fred Kudu mälestusvõistlustel mitmevõistluses saavutasid Rannu kooli kergejõustiklased häid tulemusi. 

    Noorteklassis:
I koht KRISTINA  KEISK;
III koht MARIO  LÄÄNE;
VIII koht SILVAR  LUIK.
    Lasteklassis:
III koht HELE-MAI  LUIK;
IV koht MERILI  SUTT;
VI koht OTT  ALEKÕRS.
    Mudilasteklassis:
VI koht MATI  LENSMENT;
VII koht ELINA  LUIK.

Võisteldi 60 m jooksus, palliviskes, kaugushüppes ja vastavalt vanusele kas 400 või 600 m jooksus.

Rannu kooli võimlas oli remont


 

Tänavu renoveeriti Rannu koolimaja 805 tuh. krooni eest. Põhiosa rahast kulus võimla parkettpõranda paigaldamiseks ning uue soojustuse ja välisfassaadi ehitamiseks. Enamiku rahast eraldas Rannu Vallavalitsus, Kultuuriministeerium toetas ettevõtmist 100 tuh. krooniga.

Koolibussiringid uuel õppeaastal on muutunud

Alates 1. septembrist teenindavad Rannu Keskkooli õpilasi AS GoBus, Limnoloogiakeskuse buss ning Rannu valla enda reisibuss.

AS GoBus’i puhul pole muudatusi liiniaegades tänaseks teada.

Limnoloogiakeskuse buss sõidab pärast Limnoloogiast tulekut hommikul täiendavalt otse Rõngu teed pidi Tulimäele ning sealt tagasiteel ca kell 7.40 võtab peale kõik maantee ääres ootajad.

Valla buss sõidab endiselt hommikuse Sangla-ringi, misjärel suundub aga Rannust Kurekülla, kust kell 7.45 võetakse peale Kureküla lapsed. Seni üht õpilasliini teenindanud OÜ Kure Mõis KAVZ-buss uuel õppeaastal enam ei sõida.

Peale kooli viivad Limnoloogiakeskuse ja valla buss lapsed koju endistel marsruutidel ja kellaaegadel.

Rannu Vallavalitsus

Kirjanduslik kild 100 - elavad nimed

Tarmo Timm

Tore raamat ilmus: Raivo Sepp. Elavad nimed. Olion, Tallinn, 2008. 264 lk. Maailma paljude rahvaste paljude nimede päritolu ja ajalugu – mida nad tähendavad, kuidas neid teistesse keeltesse laenati ja suupäraseks kohendati. Eriti need, mida ka eestlased tarvitavad. Igale rahvale lühike sissejuhatus tema ajalukku ja hingeellu. Iga peatüki lõpus nimesid, mida on eestlased üle võtnud – tihti tundmatuseni lühendatult. Paljudest on nüüdseks saanud (küllap talu- ja isanimede kaudu) perekonnanimed. Muidugi ei mahu kõik maailma nimed ühte raamatusse, ammugi mitte siia nuppu.
Maailma vanim järjepidevalt käibiv nimi on vist Nina. Sumeritel, neil tsivilisatsiooni esivanematel, tähendas Nin emandat, ka jumalannat. Eks või Nina olla ka pikemate naisenimede (näiteks Antonina) lühend – heal nimel mitu juurt! Järgmiselt Mesopotaamia rahvalt, akadlastelt, on meieni jõudnud Lilith (Lilitu = öine) ja, juutide kaudu, Ester (Ishtar = täht). Piiblis põhjatakse järjest Jehoova rivaali, foiniiklaste peajumalat Baali. Ometi on tolle nimi lipsanud kristlikku maailma: üks „kolmest kuningast“ oli Balthasar (= Baal kaitsku kuningat)!. Matsirahvas on seda, nagu muidki pikemaid võõrnimesid, omal kombel lühendanud: Pall, Pallu, Pals, Palt, Paltsar, Paltser, Pats, Pelt, Pelts, Seer... Kas panite tähele, mõnest lühendist on saanud perekonnanimi? Piiblist on laiatarbesse tulnud Jeesuse emakeele, aramea nimesid, nagu Toomas (Thomas = kaksik, aga ka kahtleja; meil veel Toom, Toomus, Maas), Bartholomeus (põllumehe poeg; meil Pärt, Pärtel, Parts, Meos, Meius) ja Marta (Jeesust kostitanud perenaine). Muidugi ka Mariam (algselt Mirjam = tõrksus, kibedus), millest on vist tuletatud kuulus jumalaema nimi Maria (Maarja, Mari...).
Heebrea nimesid on Piibel täis, aga eestlased on neid tihti häbenenud. Erinevalt skandinaavlastest või jänkidest, kes julgesti vanu juudi nimesid kannavad. Teiste keelte kaudu on meil neid siiski rohkestil: Adam (= inimene, mees), Eva (Havvah = elu), Ada (= iluasi), Benjamin (= lemmiknaise poeg), Elisabeth (= Jumal on mu tõotus; meil ka Ell, Elle, Elts, Liispet, Liisu, Liis, Telse...), Anna (Hannah = arm; Ann, Anne, Annika, Anu, Ane, Ene, Tanne...), Joseph (Jehosep = Jehoova lisagu!; Joosep, Joos, Joop), Johannes (Jehohanan = Jehoova on armuline; Johannes, Juhan, Jaan, Jukk, Juss, Hannes, Ain, Ants, Naan...) jt.
Eleanora (tuletised Ellen, Ellinor, Nelli, Nora) olevat pärit araablastelt (Alianur, Leonor = jumal on mu valgus), kuigi hiljem on talle otsitud tähendust ka kreeka keelest (kaastundlik). Päris kreeka nimesid on meil palju, näiteks Thea (jumalanna), Alla (teine), Astra (täht), Maia (emake; aga võibolla Maria tuletis), Aleksander (Alexandros = meeste kaitsja; Sander, Sannu, Aalu, All), Leo (lõvi), Georg (Georgios = põlluharija; Jürgen, Jüri, Jürnas, Joorits jne.), Hillar (Hilarios = lõbus)...
Palju on meil ladinakeelseid nimesid, olgu siis pühakute omi või muidu ilusaid: Marina (merest sündinu, s.t. armastusjumalanna), Silvester, Silvia (metsast pärit), Laura (Laurus = loorber; meil mehenimena Laur), Vesta ( = kolle), Regina (kuninganna, mõeldud jumalaema), Ave (tervitus, maarjapalve esimene sõna), Paulus, Paula (väike; Paal, Paap, Paavel, Pall, Pool), Julius, Julia (nooruslik, käharpea; Juuli, Juula), Felix (õnnelik), Viktor (Victor = võitja), Amandus, Amanda (armastatav), Rosa (roos), Tiit (Titus = tiitlikandja), Magnus (suur; Maanus, Maano, Mangus, Mang, Makk)...
Kõige rohkem oleme muidugi laenanud lääne-germaanlastelt, s.t. sakslastelt. Nii antiikaegseid ja kristlikke nimesid, kui ka nende endi omi. Neil on rohkesti sõjakaid mehenimesid, nagu Adolf (Adalwulf = õilis hunt; Aadu, Ado, Alev, Atu, Vaadu ja isegi Tulp!), Robert (Rodbert = kuulsusest hiilgav; Pert, Pärt, Roobet, Roop), Rainer (Reginher = tark sõjaväes), Ludwig (Klodwig = kuulus võitleja), Helmut (julge kiiver), Albert (Adalbert = õilsusest hiilgav; Alber, Albu, Peit, Pert), Bernhard (tugev karu; Päärn, Päär, Pearu, Perend, Pärend, Pärn, Pärnik, Peets jne.), Karl (vabamees; Kaarel, Kaalu, Kaaru), Waldemar (tugev valitseja; Voldemar, Volde, Volli, Volmer, Valm) või Ewald (seaduslik valitseja). On ka rahulikumaid, nagu Gottfried (jumala rahu). Naiste nimed on tihti a või e lisamisega tuletatud, aga mõni on ka algupärase tähendusega, näiteks Herta (Nertha = maa) ja Irma (Irmingard = täielikult kaitstu). Muistsetel germaanlastel ei tähendanud a- ja e-lõpp alati naissugu. Näiteks on Liuba (armas; praegu slaavi naisenimi) olnud germaanlastel mehenimi. Kurikuulsa hunnide valitseja nimi Attila, mida tänini pannakse islandi poistele Atli kujul, tähendas germaanlaste keeles isakest (võrdle eesti sõnaga ätt)!
Skandinaaviast on saadud muuhulgas Baldur (valitseja, ka kevadejumal), Thor (kõu, kõuejumal), Astrid (Ansfrid = aaside ehk jumalate ilu), Sigrid (võiduratsur, algselt mehenimi), Are, Arne (kotkas), Arved (Arnvid = metsakotkas), Erik (Einrik = ainuvalitseja), Knut (sõlm; Kanut ja Nuut), Olaf (Anleif = esivanemate võsu; Olav, Olev, Olop, Oolep, Ool, Oll, Ole, Hoolu), Sven (poiss, kannupoiss). Aivar on meile laenatud küll lätlastelt (Aivars), aga nondel on eeskujuks olnud skandinaavia Ivar, Ivor. Eestis on temast omakorda tuletatud Aigar, Aigi ja Aivi.
Kuis on lugu algupäraste eesti nimedega? Selge see, et juba läänemeresoome ühiskeeles tähendas Kalev vägevat, Ahti vetejumalat, Lembitu ja Lembi armastatut, ning Uku (soome Ukko) vanameest, ka taevaisa. Keeruline on lugu Üloga: selgub, et keskajal igrekiga kirjutatud Ylo võis olla tegelikult hoopis Ilo. Vanemal, katoliiklikul ajal on kirja pandud palju kaheosalisi omanimesid, mille tähendust tuleb nüüd lahti seletada, nagu Igämeeli (elutark), Tõivomees (lootja), Ihamees (rõõmustaja), Vihtamees (toetaja), Viljameeli (rikkahingeline). Mõni neist on hiljem lühenenud, nagu Ilma, Ilmo (taevas, selgus), Vaino (vaen, vaenu eest kaitstu), Valda, Valdo (võim), Vilja, Viljo (rikkus, säälhulgas vili). Kristlike nimede (mis said sunduslikuks alles pärast usupuhastust) mugandustest oli juba näiteid. XIX sajandist alates on kirjanduse kaudu levitatud ja kodunenudki palju lühikesi, kauni tähendusega nimesid, eriti naistele: Aade, Urve, Õie, Piibe, Kanni, Pärja, Leida, Virve, Helve, Maimu, Killu ja paljud teised. Kes soovib, võib valikut täiendada – taimeriik ootab! Uusaegseid aimatava tähendusega mehenimesid on vähem: Avo, Helend, Tarvo... Eesti nimede panek oli vastuseis saksastamisele ja venestamisele, seepärast võeti meeleldi üle ka koduse kõlaga soome nimesid. Näiteks mu enda eesnimi Tarmo, samuti Arvo (aulikkus, väärikus), Kylliki (küllake, Kalevala saarepiiga; Küllike, Külli) ja Saima (Soome suurima järve nimi).
Kas roomidelt (mustlastelt) on ka laenatud? Mine tea. Urmi oleks nagu soome nimi (Urmase naisvorm), aga tähendab mustlaste keeles haldjat...
Ah jah, lõpus on nimekalender kah!


Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, tehniline teostaja Vaike Rootsmaa. Leht ilmub 20. kuupäeva paiku. Kirju saab saata e-posti aadressil vaike@rannu.ee või tuua vallasekretärile, telefon 7 454 118. Tasuta. Trükiarv 800.






Webalizer statistika