Võrtsjärve meeleolu.

Võrtsjärv on Eesti suurim siseveekogu. Tema üldpind on 270 ruutkilomeetrit, pikkus põhjast lõunasse ligi 35 kilomeetrit ja laius põhjaosas peaaegu 15 km. Suurim sügavus on aga vaid 6m (keskmine sügavus 2,8 m). Vesi on väheläbipaistev, mistõttu vanasti järve ka Virtsjärveks on kutsutud. Järves elab 27 kalaliiki, tähtsamad neist latikas, ahven, haug, koha, aga muidugi ka angerjas. Järv annab meie sisevete kalatoodangust 6 - 15 %.

Järve toob oma veed Otepää kõrgustikult algav Väike-Emajõgi, väiksematest jõgedest veel Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib, moodustades ühtlasi Rannu valla põhjapiiri. Naljatamisi nimetatakse Võrtsjärve ka Emajõe kõige laiemaks kohaks.

Võrtsjärves asub Tondisaar (nimetatud veel ka Võnnsaar, Roosisaar, Vanasaar, Haanisaar jne.) On veel arvukalt väikesi kaldalähedasi saarekesi (Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar, Heinassaar jt.)

Järve idarannal Vehendi külas endise Petseri talu maadel asuvad Võrtsjärve Limnoloogiakeskus ning Võrtsjärve järvemuuseum.

Järve rannal on suurem kivikalmete ala Vehendi külas. Sellest põhja poole jääb kaunis Trepimägi, mille naabruses asub Vehendi puhkekeskus - kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand on kohane suplemiseks, olemas pikniku- ja lõkkeplatsid, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Samas lähedal asub Vehendi motell.
Võrtsjärve idakaldal Tammel asub looduskaitsealune Tamme liivakivipaljand.

Tamme paljand

Võrtsjärv seob kolme maakonna seitset valda - need on Tartumaa Rannu ja Rõngu vallad, Valgamaa Puka ja Põdrala vallad ning Viljandimaa Tarvastu, Viiratsi ja Kolga-Jaani vallad. Igal suvel ja talvel saavad need vallad kokku Võrtsjärve mängudel, et võtta mõõtu mitmesugustel, eriti aga rahvuslikel spordialadel ja mälumängus, vaadata üksteise taidlust ja puhata närvi.
Võrtsjärve ilu on inspireerinud loomeinimesi looma temast laule, maalima maale, kirjutama jutte. Muusikasse on Võrtsjärve kirjutanud tuntud heliloojatest Arved Haug ja Boris Kõrver. On teada ka vähemalt kaks laulu kohalikelt loojatelt. Kirjasõnas on Võrtsjärve ainetel sulge ihunud eriti Einar Maasik ("Tuisu Taavi seitse päeva", mille ainetel filmgi loodud, "Koduküla teel"), kelle kodukoht siinsamas rannas.